Valminud tööriista abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale. Andmeid esitatakse riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on esitatud ka info selle kohta, mis mullatüüpidel erinevad objektid paiknevad.
-
Maahõive kaardistamiseks kasutati Maa-ameti Eesti topograafilist alusandmestikku (ETAK, 2023).
-
Osad alusandmestiku objektid on kaardistatud ka joonobjektidena, mistõttu tuli need andmete olemasolu korral pindobjektideks teisendada. Metoodikas esitatud laiused väljendavad kogu laiust, mitte puhvri laiust.
-
Punktobjekte analüüsi ei kaasatud.
-
Kuna osaliselt on alusandmestikus kaardistatud objekte ka väljapool Eesti piiri, lõigati kõik kihid, mis jäid Eesti piirist kaugemale - välja.
-
Valdavalt pole objektide klassifikaatoreid muudetud, et saaks selgitusi lugeda ETAKi kaardistusjuhendist.
-
Kuna alusandmestikus osad objektid ka kattuvad, siis tuli eemaldada kattuvad alad (joonis paremal). Kattuvate alade lõikamisel lähtuti loogikast, et objekt mis on pealt vaates esimesena näha lõikab tema all olevaid objekte.
-
Maa-alused objektid on esitatud ainult kaardikihina.
-
Mullatüüpide analüüsimiseks lõigati töödeldud kaardikihte EstSoil-EH kaardikihiga.
-
Kuna mullakaart ei kata kõiki alasid, siis (näiteks veekogud) tuleb Eesti üldiste pindalade arvutamisel kasutada üldise statistika tööriista.
-
Tööriistades esitatud pindalad on arvutatud kasutades geodeetilise pindala metoodikat. Esitatud osakaalud on arvutatud maismaa pindala suhtes.
Täpsem metoodika on esitatud pdf kujul all pool dokumentide jaotuses.
-
Kasutatud metoodika alusel saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 km2 ja koos merega 70 541 km2.
-
Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik (mets, põõsastik ja puittaimede rida) − 51,6% ehk 23 411 km2.
-
Haritava maa (aianduslik maa, põld) osakaal on 23,0% ehk 10 453 km2.
-
Märgalad (madalsoo, õõtsik, raba, roostik, soovik) moodustavad 7,6%, ehk 3 458 km2.
-
Lagedad alad (klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage) moodustavad 7,3% suuruse ala, ehk 3 295 km2.
-
Seisuveekogud (biotiik, järv, laugas, paadikanal, paisjärv, tehisjärv, tiik, muu) hõivavad 2 192 km2 suuruse ala (4,8%).
-
Vooluveekogude (looduslik, tehislik) pindala on kokku 727 km2 ehk 1,6%.
-
Teede (bussijaam, jalakäijate ala, kergliiklustee, lennurada, liiklusala, parkla, sõidutee, sport, täitmata, muu, rööbasteed) alla jääb 462 km2 suurune ala, ehk 1,0% maismaast
-
Turbaväljade sh. mahajäetud turbaväljade alla jääb 251 km2 suurune ala, ehk 6,8% märgalade pindalast on praegusel hetkel tugevalt inimtegevusest mõjutatud.
-
Muude kõlvikute (haljasala, jäätmaa, kalmistu, karjäär, lennuväli, prügila, sadam, spordikompleks) alla jääb 192 km2 suurune ala, ehk 0,4% maismaast.
-
Rajatiste (ehitatav hoone, elu- või ühiskondlik hoone, kõrval- või tootmishoone, vare, vundament, kasvuhoone, katusealune, muu hoone, sild, muul, paadisild, pais) poolt on hõivatud 141 km2 suurune ala, ehk 0,3% maismaast.
Tööriista abil saab ülevaate maahõivest kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes, võimaldades paremini kujundada maahõivega seonduvat poliitikat. Näiteks vaadates praegust hoonestuse osakaalu kohalike omavalitsuste lõikes näeme, et Rakvere linnas on rajatiste osakaal kõige suurem (10,3%), järgnevad Tallinn (9,6%) ning Viljandi linn (9,1%), omades sellist ülevaadet on võimalik hinnata, kas antud piirkonnas on mõistlik veel hoonestatud alade ulatust laiendada või mitte. Samas tuleb ka silmas pidada kohaliku omavalitsuse halduspiiride iseloomu, mistõttu ei saa ainult esitatud statistikale otsuste langetamisel tugineda, kuid üldise tunnetuse võiks anda.
Teises tööriistas on esitatud maahõivet lähtuvalt mullatüübist.
-
Eestis moodustavad mineraalmullad 70,6%, turvasmullad 23,0%, turvastunud mullad 5,8% ning tehismullad 0,6% maismaast.
-
Kokku on Eestis turvas- ja turvastunud muldadel olevat põllumaad 982 km2 ehk 2,3% Eesti pindalast või 9,4% praegusest haritavast maast. Kuna turvastunud- ja turvasmuldadele rajatud põllumaad emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui metsad, siis saab ka näiteks ülevaate, kus piirkonnas selliseid põllumaid rohkem esineb.
Maa-alused objektid hõivavad kokku 818,7 ha suuruse ala ehk 0,018% Eesti pindalast. Truupide ja tehislike vooluveekogude pindalade osakaal moodustab vastavalt 0,015% ja 0,002%. Teiste objektide puhul on osakaal alla 0,001%.
-
Truubid: 661,4 ha
-
Tehislikud vooluveekogud: 91,2 ha
-
Keldrid: 27,46 ha
-
Garaažid: 27,34 ha
-
Muud maaalused hooned: 7,73 ha
-
Looduslikud veekogud: 1,87 ha
-
Autotunnelid: 1,59 ha
Esitatud graafikul on näidatud, kui suurel määral kattuvad eelnimetatud objektid maapealsete objektidega.
Detailsema analüüsi teostamiseks soovitame kasutada töö käigus valminud kaardikihte, kus on olemas eraldi kiht maa-aluste objektide kohta.
Allpool väljatoodud piltidel on esitatud Eesti kaart suuremate objektide lõikes (vasakul) ning mullatüüpide alusel (paremal) -
vastavad kaardikihid on kättesaadaval allpool dokumentide jaotuses.
